Mõni aeg tagasi suhtlesime ühe üsna edumeelse ettevõtte personalijuhiga tulemusjuhtimise teemal ning tema sooviks oli viia töötaja ja juhi vaheliste vestluste tase uuele tasandile. Muuhulgas mõtles ta ka selle peale, kuidas kogu protsessi töötajatele ja juhtidele lihtsamaks teha ning kasutada infotehnoloogilisi lahendusi.

Palusin ettevõtte personalijuhil uurida SinuLab.ee lehelt töötaja vestluste STARDIPAKETi pakkumist ning vaadata DEMO-klippi. Tagasiside, mida ma temalt sain oli veidi üllatav: “See tundub nii … tehniline ja keeruline…”.

Lähemalt arutledes selgus, et personalijuhil puudub varasem kogemus sellelaadse tarkvaraga ja muidugi tundub uus asi alguses veidi ehmatavalt keeruline, siiani on kõik vajalik tehtud kas Word’is või Excel’is.

See ei ole ka esimene kord kui teen koostööd personalivaldkonna inimestega, kes pole varasemalt tarkavara kasutamisega kokku puutunud – iga organisatsioon on oma kindlas arenguetapis ja see ongi normaalne. Küsimus ei ole selles, kas personalijuht tunneb tarkvara tehnilist poolt või mõistab programmeerimist, üldsegi mitte. Pigem on küsimus selles, mis tasemel oma digitaalse kirjaoskuse osas on personalijuht ise ja ettevõtte töötajaskond tervikuna, kasutaja seisukohast.

Digitaalseks kirjaoskuseks peetakse kombinatsiooni inimese hoiakutest, oskustest ja võimest orienteeruda digitaalses keskkonnas.

Tänases maailmas on digitaalse kirjaoskuse osana üha olulisemaks saanud digikompetents, mis sisaldab endas nii oskusi, teadmisi kui hoiakuid digitaalsest käitumisest. Ja kompetentse on võimalik arendada.

Palju räägitakse sellest, et lähitulevikus kaovad mitmed ametikohad ja tööd, eelkõige need mida on võimalik digitaalsete lahenduste abil automatiseerida. Paljud tööd ja ametikohad muutuvad seeläbi ka oma olemuselt, kus administreerivate tegevuste osakaal langeb oluliselt ning tõuseb sisulise ja/või loova töö osakaal. Paljude tööde tegemiseks on vajalik digikompetents juba seepärast, et need tööd tehakse ära digitaalses keskkonnas infotehnoloogilisi lahendusi kasutades.

Enne kui anda töötajatele uusi teadmisi ja aidata neil kujundada vajalikke oskusi, on oluline tagada, et töötajate hoiakud oleksid sobivad – töötajad mõistaksid digitaliseerimise tähtsus, vajadust, tempot, trende oma ärisektoris ja kogu maailmas ning oleksid valmis end selles vallas harima.

Üks olulisemaid väärtusi, mida HR saab personalivaldkonna digitaliseerimisel luua, on aidata inimestel kujundada digiteadlikku mõtlemist ja suhtumist oma aja-, eesmärkide-, protsesside- ja tulemuste juhtimisse. Mõned olulisemad hoiakud siinkohal:

  • ressursside kokkuhoid
  • administratiivne operatiivsus
  • iseseisvus
  • paindlikkus ja avatus muutustele
  • individuaalse soorituse ja tulemuse juhtimine
  • pidev õppimine ja enesetäiendamine

Lisaks sobivatele hoiakutele on vaja arendada inimeste praktilisi oskusi alates arvuti kasutamisest kuni interneti ja digitaalse sisu loomiseni välja. Nimetagem seda üldiseks digitaalseks kirjaoskuseks.

Digikompetents

Euroopa Komisjon on välja töötanud digikompetentside mudeli[1]. Mudelit on aastate jooksul arendatud ja täiendatud ning EU tasemel ka infot kogutud. On üsna üllatav tõdeda, et nimetatud digikompetentsid on madalal tasemel või puuduvad täiesti pea 47% kõikidest EU elanikest (andmed on saadud 16-74 aastaste elanike esindusliku valimi abil)[2]. Selleks aga, et digitaalses maailmas hakkama saada, on vaja vähemalt kesktasemel kompetentside omandamist.

Mudel koosneb viiest kompetentsi valdkonnast ning 21-st kompetentsist, mis on omakorda kirjeldatud tasemete kaupa 1-8 astmel.

Digikompetentside mudel on lühidalt järgmine:

  1. Info ja andmete töötlemine
  2. Kommunikatsioon
  3. Digitaalse sisu loomine
  4. Turvalisus
  5. Probleemide lahendamine

Kui ettevõttel on plaanis kasutusele võtta tarkvaralahendusi, mille kasutajate hulka kuuluvad kõik ettevõtte töötajad, on äärmiselt vajalik tegeleda teadlikult kasutajate oskustega.

Kuidas digitaalseid kompetentse organisatsioonis arendada saad lugeda viidatud postitusest “Digikompetentside arendamine ettevõttes”.

 

Viited algmaterjalidele:

[1] https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp/digital-competence-framework

[2] http://all-digital.org/wp-content/uploads/2017/08/TE_DIGCOMP-policy-paper_2014_PDF.pdf